Kui Cherry Media veidi enam kui kaks aastat tagasi tegevust alustas ja noored ettevõtjad endale kontoripinda otsisid, oli põhiliseks valikukriteeriumiks pinna odavus. Sellised ruumid,mis boonusena veel täiesti kesklinnas, leiti Rävala puiesteelt. “Asukoht ei saakski parem olla, see on südalinna parima hinnaga pind,” ütleb ettevõtte turundusjuht Martin Kõiva. Cherry kontor asub endiselt samas büroohoones, kuhu alguses koliti. Kuid esimestest ruumidest, kus piltlikult öeldes üksteise süles tuli istuda, on nüüdseks kolitud neli korda suuremale pinnale. Kõiva ütleb, et tegemist on küllaltki vana ja väsinud väljanägemisega hoonega, kuid äri alustades selles probleemi ei nähtud. “On totter püüda kohe alguses näidata, et ollakse suured ja võimsad ja otsitakse väga peent, purskkaevude ja akvaariumidega pinda,” ütleb ta. Ka praegu, kui kontoris käib oma ostude järel pea sada klienti päevas, ei hau Cherry kolimisplaane. Tagasihoidlikuma büroopinna plussiks nimetab Kõiva ka seda, et kuna sellistele pindadele on väiksem nõudlus kui moodsamatele, siis on üürileandja väga paindlik ja vastutulelik. “See oli ka üks põhjus, miks kolisime sama maja sees,” lisab ta.

Alustaja tahab asuda südalinnas. Cherry Media kogemus on tegelikult klassikaline näide alustava ettevõtja ootustest büroopinnale. Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Raido Talviste ütleb, et kui juba tegutsevad ettevõtted soovivad reeglina üürida ca 90ruutmeetrist ja suuremat pinda, siis alustavad ettevõtted eelistavad väikest, tavaliselt 15–30ruutmeetrist bürood. Ning erinevalt juba tegutsevatest firmadest soovitakse leida just südalinnas asuvat büroopinda, kusjuures mugavustele eriti tingimusi ei seata – olulisem on soodne hinnatase. “Praeguse turu seisuga on alustavale ettevõttele üsna palju pakkuda,” ütleb Talviste. “Olulist rolli on hakanud Tallinna büroopindade turul täitma nn büroohotellid, mille tulek turule aastaid tagasi oli vaevarikas, kuid nüüdseks on nad leidnud endale sobiva sihtrühma.” Ta peab büroohotelle on heaks lahenduseks ettevõtetele, kes vajavad esialgu ainult ettevõtte aadressi registreerimist, sekretäriteenust, ja kes on lühiajaliselt kohalikul turul, ei vaja esialgu enam kui ühte-kolme töökohta ning ei saa prognoosida oma arengupotentsiaali.

Büroohotellil lai klientuur. Büroohotelli pindu pakkuva 1Office Grupi Eesti juht Ragnar Everest ütleb, et senises praktikas on nende kliendid peamiselt konsultatsiooni- ning kindlustusfirmad, õigusteenuste valdkonnas või personaliga tegelevad firmad. “Kuid on täitsa ette tulnud ka tootmis- ja toitlustusettevõtteid, kes on tahtnud endale eraldiseisvat kontorit. Palju sõltub ka inimeste harjumusest ja nn oma kontori ettekujutusest.” Ka NCC Property Development OÜ juhatuse liige Katrin Kurm-Valojää peab alustavale ettevõtjale üheks sobivaks variandiks büroohotelli. Aga ennekõike sõltub sobiva pinna valik inimestest. “Ehk sellest, kes on selle ettevõtte töötajad, kliendid ja millised on nende vajadused. Sellest tuleneb nii asukoht, kontoripinna suurus – kas A- või B-klassi maja jne. Lõpetades – või alustades – parkimiskohtade arvuga,” ütleb Kurm-Valojää. “Kui antud parameetrid on paigas, saab kaardistada ka juba turul pakutavad võimalused, hinnad jne,” lisas ta.Rendipinna omaniku poolt vaadates on Kurm-Valojää sõnul oluline, et ettevõte suudaks garanteerida võetud kohustuste täitmise. “Alustavate ettevõtete puhul on positiivne see, et nad arenevad-kasvavad, ja sellega kasvavad ka pinnavajadused,” lisab ta.

Pane tähele
Mida peaks alustav ettevõte äripinda valides jälgima
Kui ettevõte suudab need küsimused enda jaoks läbi kaaluda, siis on lootust, et alustatakse elujõulise ja kasumliku ettevõtlusega.
1. RUUMIVAJADUS: ettevõte peab endale selgeks tegema, mitu inimest äripinnal tööle hakkab ja missugune on kasvuperspektiiv. Töötajale vajamineva ruumi rusikareegel on maksimaalselt 10 m2 inimese kohta.
2. ASUKOHT: kas on vaja ruume kesklinna kallisse büroohoonesse või sobib hoopis äärelinna väiksema hoone märkimisväärselt soodsam büroo. Kuidas kliendid ettevõtte üles leiavad, kuidas töötajad tööl saavad käia.
3. PARKIMINE: sõltuvalt asukohast on parkimisvõimalused väga erineva kulutasemega. Peale selle tuleb arvestada ühistranspordi lähedusega.
4. ÜÜRIMISE KULU: hilisemate segaduste vältimiseks tuleb kohe lepingu sõlmimisel selgeks teha, millised on üü-
rihinnale lisanduvad kulud: näiteks kommunaalkulud, parkimiskulud, iga-aastane hinnatõus.
5. BÜROOHOTELL: alati on ka võimalus üürida endale ruum büroohotellis, kus ei kaasne siduvaid lepinguid ja alustava ettevõtte jaoks on olemas kõik vajalik.
ALLIKAS: UUS MAA KINNISVARABÜROO
MAAKLER RAIDO TALVISTE

Tasub teada
Lähtuma peab kliendi vajadusest
TEHKE ENDALE SELGEKS, milleks on teil äripinda vaja, millised on teie klientide vajadused ja ootused. Millised on teie majanduslikud võimalused, milline on kliendi äri kasvuperspektiiv.
TEENINDUSVALDKONNALE, kus kliendid on nn tänavalt sisseastujad ja on palju juhukülastajaid (reisibüroo, telekommunikatsiooniteenuste müük, pangakontor vms), oleks parim lahendus äripind kaubanduskeskuses või tiheda liiklusega tänaval.
KUI KLIENT KÜLASTAB KONTORIT
KINDLAL EESMÄRGIL, nagu kinnisvara-, notari-, advokaadibüroo, kindlustusseltsi vms puhul, siis sobib büroo, mis on hõlpsasti ligipääsetav ning kus on mugav parkida.
KUI KLIENDID KONTORIT OTSESELT EI KÜLASTA VÕI TEEVAD SEDA HARVA, näiteks raamatupidamis- ja IT-firmade ning back office’ite puhul, siis sobib soodsama hinnaga büroo, mis võib asuda kesklinnast eemal.
ÜÜRILE ANDJAD on muutunud alustavate ettevõtete suhtes
mõistvaks. Levinud on olukord, kus ettevõttele tullakse vastu ajutise üürisoodustuse või lepingu tähtaegadega. Vahel aitab üürileandja ettevõtet turundada. Kuid arusaadavalt on tal ka ootused üürnikule: eelkõige tahetakse lepingus toodud kohustuste korrektset täitmist, soovitakse alati näha ettevõtet arenemas ja lõpptulemusena hoones laienemas.

Mis on mis büroohotell
MÖBLEERITUD KONTORIPIND, mille juurde käib hulk lisateenuseid, nagu sekretäri teenus, vastuvõtu- ja konverentsiruumid, kööginurk, telefonisüsteem, internet jne. Üldiselt jäävad üüritavad kontoripinnad 10*30 m2 suurusjärku, milles sisaldub vas-tavalt 1*5 töökohta.
KÕIK TEENUSED SAAB mahutada ühte kuuarvesse, jääb ära kulude kõikumine ja haldustegevustega tegelemine. Teisisõnu võib tulla, istuda kontoris laua taha ning alustada peaaegu viivitamatult oma äri põhitegevustega.
LEPINGU ÜLESÜTLEMISE AEG on üldiselt kaks kuud, kuid see võib olla ka üks või kuus kuud. Palju sõltub lepingust ning selle tingimustest.
BÜROOHOTELL PAKUB paindlikkust, mis on oluline just alustavale ettevõttele, sest tihtipeale on raske hinnata, kas idee läheb lendu nii, nagu planeeritud oli.
ALLIKAS: UUS MAA KINNISVARABÜROO MAAKLER RAIDO TALVISTE, 1OFFICE GRUPI EESTI JUHT RAGNAR EVEREST

Autor: Kadri Bank
kadri.bank@aripaev.ee

Vaata ka Äripäeva Hind on algajale ettevõtjale põhikriteerium.
Ära ihalda kohe purskkaevu ja akvaariumi.

1Office Eesti
info@1office.ee
www.1office.ee
Tel: +372 631 1118
Fax: +372 633 3233

Justiitsminister Kristen Michali sõnul on e-äriregistri edasiarendus registrikaardi ingliskeelse versiooni võimaldamisega järjekordne samm Eesti ettevõtluskeskkonna parandamisel. „Üha globaliseeruvas ettevõtluskeskkonnas on Eesti riigil soov olla oma ettevõtjatele toeks suhtlemisel välisturgudega ning see täiendus on üks väike samm sellel teel,“ lisas minister.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse direktori Mehis Sihvarti sõnul võimaldab loodud funktsionaalsus ettevõtjatel nüüd oluliselt kiiremini tõlgitud registrikaardi koopia kätte saada ja vajadusel riigist väljapoole – asutustele, äripartneritele ja potentsiaalsetele investoritele saata. „Senini tuli inglise keelse registrikaardi saamiseks alati pöörduda vandetõlgi poole, mis võttis aega ja tähendas lisakulutusi,“ täpsustas Sihvart

Ettevõtja ingliskeelne registrikaart tõlgitakse keskkonna poolt automaatselt, seetõttu võib mõningatel juhtudel kaart sisaldada ka tõlkimata tekstiosi (nt tekstid, mis puudutavad ühinemist, jagunemist või esindusõiguse erisusi), mis kuvatakse ka edaspidi eesti keeles. Juhul kui ingliskeelne registrikaart sisaldab tõlkimata tekstiridu, teavitatakse sellest kasutajat registrikaardi avamisel kaardi päises ning soovitatakse vajadusel pöörduda teksti tõlkimiseks vandetõlgi poole.

Inglise keeles on e-äriregistri keskkonnast võimalik kätte saada nii B-osa ja A-osa*, kui ka mittetulundusühingute- ja sihtasutuste ingliskeelsed registrikaardid. Samuti on võimalik välismaalastel otse äriregistri teabesüsteemist inglise keelseid registrikaarte vaadata.

Lisaks kehtivate kaardiandmete väljatrükile on e-äriregistrist võimalik inglise keeles näha ka kaardiandmete ajaloo väljatrükki.

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt hallatav E-äriregistri teabesüsteem on kohtute registriosakondade andmebaasile tuginev teenus, mis koosneb äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri digitaalsetest andmetest.

E-äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta.

E-äriregistri teabesüsteemi andmeid omavad ja kinnitavad Maakohtute registriosakonnad.

E-äriregister asub siin.

Artikli allikas: Justiitsministeerium.

* Registrikartoteegi A-osa koosneb füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu ja usaldusühingu registrikaartidest ning B-osa koosneb osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu registrikaartidest, kuhu kantakse ettevõtja või ühingu kohta käivad andmed.

Missuguse äriühingu kasuks otsustada turule sisenemisel?
Rootsis on eraettevõtluseks lubatud mitmed erinevad äriühingu vormid ning parimaks valikuks on aktsiaselts (aktiebolag või AB).
Plussid:
*Kohaliku ettevõttena on lihtsam tegutseda kui registreeritud tegevusena või filiaalina.
*Ettevõtte pankroti või sulgemise korral ei vastuta ettevõtte looja rahaliselt ega õiguslikult. See on oluline vahe võrreldes filiaaliga.

Nõuanded:
*Ettevõtte registreerimine võiks toimuda juba siis, kui on olemas turule sisenemise plaan, kuid plusspunktiks on alati ettevõtte mõneaastane tegutsemine.
*Võtke aega riigiasutuste ja teenusepakkujate dokumentsiooniga tutvumiseks ja nendega tegelemiseks.
*Mõelge läbi, kuidas välja paista „kohalikuna“ läbi ettevõtte nime, kodulehe ja muude kanalite.
*Kohalikku domeeni saab registreerida ka välismaine juriidiline või füüsiline isik.

Registreerimine
Registreerimise dokumendid on rootsi keeles. Ettevõtte registreerimine võtab aega kaks kuni neli nädalat sõltudes aasta perioodist ja andmete esitamise vahenditest. Registreerida saab elektrooniliselt, kuid elektroonilise ligipääsu saamiseks peab olemas olema eraisiku arvelduskonto Rootsi pangas. Meie soovitus on osta valmis ettevõte, kui ei ole tungivat vajadust iseseisvalt ettevõte asutada. See on tavapärane ärikäitumine, mis on kasutusel suures määras ka kohalike poolt. Suureks eeliseks on oluline aja kokkuhoid vältides lihtsaid vigu asjaajamisel.

Nõuanded:
*Rootsi äriregistri (Bolagsverket) kodulehel olev ettevõtte nime otsing ei sisalda kaubamärkide nimetusi. See tähendab, et vaba ettevõtte nimi võidakse tagasi lükata, kui eksisteerib sama nimega kaubamärk.
*Kaubamärkide nimetusi tuleb otsida selleks ettenähtud eraldi kodulehel.

Juhatuse liikmed:
Tegutsedes turul uustulnukana on oluline, et aktsiaseltsi juhatuse liikmed oleksid seaduslikud. Kui ettevõte pole rahvusvaheline korporatsioon, siis alustava firma mainet kujuneb läbi juhatuse liikmete ja tegevjuhi tausta (VD or verkställande direktör).

Nõuanded:
*Kaalu hoolikalt läbi asjaosaliste nimed ja püüa näida kohalikuna. Alati on hea, kui juhatuse liige või liikmed ja tegevjuht on kohalikud.
*Tegevjuht on näidatud ettevõtte registreerimiskaardil ja tegevjuhi määramine on vabatahtlik.
*Kui ettevõttel on ainult üks juhatuse liige, siis tuleb määrata asendusliige, kes on samuti näidatud ettevõtte registreerimiskaardil.
*Juhatuse liikmete isiklikud aadressid näidatakse registreerimiskaardil.
*Rootsis on aadress oluline isiku seaduslikkuse näitaja.
*Suhtlus ametite ja ametivõimudega toimub ainult kirja teel. Seetõttu on juhatuse liikmel ja ettevõttel vajalik usaldusväärne ja töökorras postiaadress.
*Kui juhatuse liikmel puudub Rootsis alaline elukoht (folkbokförd), siis peab ta määrama kohaliku kontaktisiku, kes võtab posti vastu. Nimetatud isik kajastatakse samuti registreerimiskaardil.

Osanikud
Rootsis pole aktsiaseltsi osanikud avalikud ning nende üle peab arvet juhatus. Osanike avalikustamine on siiski vajalik suhetes pangaga ja maksuametiga.
Nõuanded:
*Välismaiste osanike korral võidakse ettevõtet kohelda pangas ja maksuametis kui mitteresidenti.

Pangad
Rootsi pankadel on tavapärasest erinev moodus ettevõtete teenindamisel. Mõned kontorid ei paku juriidilistele isikutele kõiki teenuseid ning suhtlus pangaga toimub läbi kõnekeskuse.

Nõuanded:
*Vali ettevõtete teenindamisele orienteeritud pank, mis pakub sulle sobivaid teenuseid.
*Välismaise passi või rahvusliku ID-kaardi esitamisel võidakse keelduda vastu võtmast. Selleks, et tõendada välismaise dokumendi päritolu, võib vaja minna ühte või kahte käendajat, kes on Rootsi residendid.
*Piiriülene pangandus ei toimi Rootsi ja Baltimaade vahel, seega on vajalik kohalolek, mis võib olla ainus moodus mõningate protsesside puhul.
*Sissetuleva makse saatja ei ole nähtav, kui makse on tehtud otse ühelt arvelt teisele. Kohalikud kasutavad vahepankade Bankgiro (BG) või Plusgiro (PG) makseid, mis on saadaval igas pangas.

Maksuamet:
Enne äri juhtima asumist tuleb esitada käibemaksukohustuslaseks registreerimise avaldus ja F-maksu registreerimisavaldus Rootsi Maksuametile (Skatteverket). Kui ettevõttel on maksudega maksustavad tegevusalad, siis ei anta arveid välja ilma käibemaksu lisamiseta. F-maksu tunnistus tõendab ettevõtte staatust maksumaksjana.

Nõuanded:
*Kaduma läinud F-maksu tunnistus võib alandada sinu usaldusväärsust kohalike partnerite silmis.
*Kasuta alguses äri sisseseadmisel kohalikku raamatupidajat või konsultanti.

Teenusepakkujad ja kinnisvara
Kui sa otsid Rootsis kuutasulisi teenuseid nagu üür, sideteenused, jmt, siis võidakse kontrollida ettevõtte ja juhatuse liikmete krediidireitingut Rootsis (kreditupplysning). Tegemist on tavalise protseduuriga. Kinnisvara leiab enamasti maaklerite kaudu, kuid kiireim võimalus äri sisseseadmiseks on kasutada mitmete büroohotellide teenust.

Nõuanded:
*Kui uuel ettevõttel ei ole makseajalugu, siis selle puudumisel võib tulla eitav vastus. Kui ettevõttel puuduvad andmed, siis kontrollitakse juhatuse liikmeid.
*Läbirääkimised ja deposiitmaksed võivad mõnedel juhtudel kasuks tulla.
*Eraisiku sissetulek on samuti saadaval makseajaloo kontrollimiseks.

Eesti kapitalil põhinev 1Office Groupi tütarettevõte 1Office Rootsi pakub büroopinda, virtuaalkontori, raamatupidamise ja ettevõtte alustamise teenuseid Stockholmi ja Tallinna kesklinnas.

Täiendav info:

1Office Eesti
info@1office.ee
www.1office.ee
Tel: +372 631 1118
Fax: +372 633 3233

Osaühingu väikseimaks osakapitali suuruseks saab olla 2500 eurot, ühe osa väärtus peab olema vähemalt 1 euro ning osa peab olema 1 euro täiskordne. Aktsiaseltsi aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja aktsia väikseim nimiväärtus või arvestuslik väärtus 10 senti ning kui nimiväärtus on suurem, siis 10 sendi täiskordne.

Täpsemat infot saab Äriregistrist http://abiinfo.rik.ee/kapitalimuutmineeurodesse või infotelefonil 6 696 609 või e-postil rik.ekanded@just.ee.

1Office klilentidele pakub osakapitali konverteerimisel abi jurist Sirli Papp, sirli.papp@1officegroup.com ning telefon 6 311 112.

Kuidas alustada äri Rootsis? Palka juhatusse kohalik ja hinda traditsioone

Eesti olulisim ekspordisihtriik Rootsi üllatab tõsiasjaga, et turule sisenemine läheb libedamalt kohalikku palgates.

Nii Rootsis kui ka Baltimaades tegutseva MAQS Law Firm Advokaadibüroo advokaadi Mango Kase esimene soovitus Rootsi turule minekul on kindlasti kirjutada valmis äriplaan. Kask ütleb, et enamasti on ettevõtetel olemas küll idee, mida nad välisriigis teha tahavad, kuid selle põhjal ei ole koostatud äriplaani. See on aga vajalik, sest esiteks kiputakse ise unustama, mis oli üldine turuletuleku eesmärk.

Teiseks läheb äriplaani vaja pangale esitamiseks ja investorite leidmiseks. Erinevalt Eestist on paljud eraisikud Rootsis aktiivsed erainvestorid ja toimib eraomanduses olev aktsiaturg. Kui sellistel inimestel tekib sinu ettevõtte vastu huvi, tuleb esmalt neile esitada just äriplaan.

Advokaat ja Eesti-Rootsi kaubanduskoja esimees Peeter Aspe soovitab praktiliselt kohe, kui on plaan tulla Rootsi turule, liituda ka sealse kaubanduskojaga. Sama kiiresti ehk kohe, kui on plaan tegevust alustada, soovitab 1Office’i Rootsi juht Ivar Veskioja registreerida Rootsis ettevõtte – aktsiaseltsi kõrgem vanus jätab soliidsema mulje ning erinevate registreerimistoimingutega võib minna ootamatult kaua aega. 1Office avas hiljuti büroohotelli ja teenuskeskuse Stockholmi Eesti Majas, sest selle nüüdne Rootsi juht Veskioja nägi Eesti ettevõtjate vajadust ajutiste või püsivate bürooruumide rentimise ning virtuaalkontori teenuste järele.

Samm sammult
Sõna maksab, kuid esineb ka pettureid

PIKK PLAAN EELDAB FIRMA LOOMIST.

Kõige levinum ettevõtlusvorm on Rootsis aktsiaselts (rootsi k Aktiebolag, lühend AB), mis üldjoontes vastab nii Eesti aktsiaseltsile kui ka osaühingule. Mango Kase kolleegi, advokaat Johan Edwardi sõnul tuleks AB igal juhul luua, kui on plaanis Rootsis pikaajaliselt tegutseda. “Seda saab teha ise, aga see on päris keeruline ja aeganõudev. Enamik praeguseid AB-sid on Rootsis riiulifirmad, mis ostetud professionaalsetelt müüjatelt,” ütleb ta. Kask lisab, et AB on filiaali kõrval nii-öelda kindlapeale minek: “Rootslased ei saa sageli aru, et mis on filiaal – et kes on need, kellega nad äri teevad, kust tulevad arved jne. See on liiga keeruline.”

NÄE ROOTSILIK VÄLJA.
Ivar Veskioja soovitusel peaks ka välisettevõte Rootsis usaldusväärsuse nimel võimalikult rootsipärane välja nägema. Selleks tuleks ettevõtte nimes ja identiteedis, näiteks kodulehel või presentatsioonimaterjalides, Eesti tausta rõhutamist vältida.

PALKA ROOTSLANE.
Lihtsama asjaajamise nimel ettevõtte käivitamisel võiks üks ettevõtte juhatuse liige või tegevjuht olla rootslane või vähemalt elada Rootsis ning seejuures omama sissekirjutust ning isikukoodi. “Kui ükski juhatuse liige ei ole Rootsi resident, siis peab olema registris määratud kohalik kontaktisik, kes võtab ettevõttele saabuvad kirjad vastu,” ütleb Veskioja. Tuleb arvestada, et nii kontaktisiku, ettevõtte tegevjuhi kui ka juhatuse liikmete kodused aadressid on näha ettevõtte registreerimiskaardil.

PANK KÜSIB KOHALIKKU DOKUMENTI.
Veskioja mainib eripärana, et pankades näiteks ei aktsepteerita välismaiseid isikuttõendavaid dokumente ning inimene peab otsima mõne rootslase, kes pangaga kliendisuhte loomisel pangakontoris või kirjalikult välismaalase isikusamasust tõendaks. Ka hiljem võib selguda, et raha kontole saab panna Eesti passiga, kuid välja võtta ei saa.

KA SÕNA MAKSAB.
Eestlaste jaoks on üllatav ehk see, et Rootsis võib tehinguid sõlmida ka suuliselt. “Kõik põhineb teineteise usaldamisel – ka suulised kokkulepped kehtivad. Aga enamasti pole see hea viis äri ajada. Kui üürid pinna, siis ära aktsepteeri suulisi lepinguid,” annab Mango Kask nõu. Erinevalt Eestist on ka näiteks maksetähtajad pikad. Kui need ka ületatakse, ei maksa kohe karta, et nüüd raha üldse ei tule. Kask ütleb aga, et nõudel ei tohi lasta liiga suureks kasvada. “Ka rootslaste seas on pettureid. Mul on kogemus, kus 1,5 aastat Eesti firmale ei makstud, kuid nad ikka tarnisid.”

OTSUSTAMINE VÕTAB AEGA.
Ettevõtteis on mittehierarhiline otsustamismudel, otsuseid langetatakse aeglaselt ja enne seda toimub pikk kaalumisprotsess. “Välismaalase seisukohast võib olla ka raske aru saada, kes lõpuks otsuse langetas, sest läbirääkimisi peetakse sageli mitte juhatuse enda, vaid ettevõtte esindaja kaudu,” lisab Mango Kask.

ORGANISEERUMINE JUURDUNUD.
Rootsi seadusandlus kaitseb tugevalt tarbijaid, üürnikke, töövõtjat. Ja inimestel on pikk traditsioon organiseeruda äriklubidesse, ametiühingutesse, huvigruppidesse.

Tasub teada

ETTEVÕTTE peaks registreerima juba turule sisenemist plaanides.
KAUBANDUSKOJAST saab nõu ka siis, kui turulemineku plaan veel täiesti küps ei ole.
VARU AEGA paberimajanduseks ametkondade ja teenustepakkujatega.
MÕTLE, kuidas paista kohalik nii nime, veebilehe kui ka muude materjalide kaudu.
KOHALIKU veebidomeeni saab registreerida nii välismaise juriidilise kui ka eraisikuna.
SUHTLUS ametkondadega käib lihtkirja teel – vajalik on hästitöötav postiaadress.
ALATI on hea, kui ettevõtte juhatuses on üks kohalik inimene korraliku krediidireitinguga.
JUHTKONNA andmed, sh aadress, on näha registreerimiskaardil.
PIIRIDE ülene pangandus ei tööta, füüsiline kohalolek võib osutuda ainsaks võimaluseks pangatehinguiks.
VÄLISMAIST ID-dokumenti ei pruugi pank aktsepteerida. Pank võib küsida Rootsi residendil garanteerida su isikusamasust.

Autor: Kadri Bank
kadri.bank@aripaev.ee

Vaata ka Äripäeva Kuidas alustada äri Rootsis

Büroohotelli teenustena on Stockholmi kontoris, mis asub Eesti Maja kolmandal korrusel Wallingatan 34, saadaval möbleeritud ja internetiga varustatud tubade ja töökohtade rent lühemaks ja pikemaks ajaks. Uudisena on võimalik töökohta avatud kontoris rentida ka päevapõhiselt ning kuutasuliselt on võimalik kasutada ettejuhtuvat vaba lauda avatud kontoris (hot-desking põhimõttel). Lisaks on võimalik rentida 2-12 kohalisi nõupidamisruume tunnitasuliselt.

Virtuaalkontori teenustest on valikus täna äriaadressi ja telefoniteenus. Korralikult toimiv äriaadress on Rootsis väga oluline, firma ametlikule aadressile saadetakse Rootsis rohkelt kirju riigiasutustelt, mida loetakse saatmise järel adressaadi poolt kätte saaduks automaatselt. Telefoniteenuse, mis on sisuliselt 1Office teenindaja poolt vastatav Rootsi kohalik lauatelefoni number, omamine on kasulik Rootsi turul klienditoe pakkumiseks ja kliendi usaldusväärsuse suurendamiseks.

1Office pakutav Rootsi raamatupidamine ja kasulikud raamatupidamise alased konsultatsioonid lahendavad klienti jaoks nii maksudeklaratsioonide kui ka personaliarvestuse probleemid.

Turukonsultatsioonide ja ärinõustamise läbiviimine toimub koostöös kogenud ettevõtluskonsultantide Taave Vahermäe ja Rein Malmiga.

Rootsi äriühingute registreerimine on samuti teenuste valikus. Ühingu ostmine või asutamine on väliskliendi esimene vajadus Rootsi turule sisenemisel. Rootsi kontori juhiks on alates 10. oktoobrist 1Office Eesti OÜ senine tegevjuht Ivar Veskioja.

Täiendav info:

Ivar Veskioja
1Office Group
Country Manager Sweden
stockholm@1officegroup.com
www.1officestockholm.se
Tel: +372 631 1156

Loe lisa ka Äripäevast

Eesti firma 1Offi€ce avab sel nädalal Stockholmis büroohotelli. Teenus on eelkõige mõeldud Rootsi laienevatele Eesti ettevõtetele.
“Eestist välja laienemise strateegia sai paika pandud niipea, kui Eestis jalad korralikult maha saime. Rendikontoriäri on rahvusvaheline. Seda peegeldab ka meie kliendibaas, kus on praegu kokku umbes 150 klienti ning neist umbes 80–85% on väljastpoolt Eestit. Praegu on aktiivsemad suhted selliste sihtriikidega nagu Rootsi, Soome, Läti, Leedu ja Ukraina, kuid kliente on meil ka Itaaliast, Norrast, Portugalist jne,” selgitas ettevõtte üks omanikke ja Eesti haru juht Ragnar Everest.
Rootsi laieneti ettevõtte teise omaniku ja Rootsi suuna juhi Ivar Veskioja initsiatiivil. Veskioja oli enne oma ettevõtte loomist Tavidi tütarettevõtte Tavex tegevjuht Rootsis.

Ettevõte avab Rootsis kontori ametlikult 26. oktoobril. Samas esimesed kliendid on kuningriigi pealinnas juba büroopinna leidnud ja töö käib. “Kontor paikneb Stockholmis Eesti majas ning on peaasjalikult suunatud näoga Eesti poole ehk soovime eelkõige pakkuda tuge Eesti ettevõtetele Rootsi turule sisenemiseks, kuid loomulikult teenindame ka kõiki teisi. Rootsi ärimudel on sarnane Eestis toimivaga ehk teenustevalikus on neli peamist teenuseliiki: äriteenused, raamatupidamine, virtuaalkontor ja büroohotell,” lisas juht.
Ettevõte laienes oma jõududega ja käimas on aktiivsed läbirääkimised ka Soome, Läti ja Leedu suunal, et nendes riikides oma filiaal avada.
1Office Eesti OÜ tegutseb Tallinna südalinnas Foorumi majas 2008. aasta augustist, pakkudes paindlikke virtuaalkontori ja büroohotelli lahendusi, raamatupidamist ning äriteenuseid.

Autor Mariliis Pinn
mariliis.pinn@aripaev.ee

Vaata ka Äripäeva Eestlased avavad Stockholmis büroohotelli

10. oktoober 2011

Täna alustab 1Office grupi Eesti tütarfirma juhina Ragnar Everest, kes varasemalt töötas Tallinna Tehnikaülikooli turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhatajana.

Ragnar Everesti sõnul soovib ta Eesti tütarettevõtte käibe kasvu iga-aastast kahekordistamist jätkata, hoolimata Euroopa majanduse keerulisest seisust. “Välisinvestorid tunnevad jätkuvalt huvi Eesti äri- ja maksukeskkonna vastu ning meil on grupi Rootsi tütarfirma näol hea partner tekkinud”, põhjendab ta.

Senine 1Office juht Eestis Ivar Veskioja suundus seoses grupi Rootsi laienemisega tööle 1Office Stockholmi kontorisse.

1Office Group pakub ettevõtjatele kontoriruume ja äriteenuseid oma büroohotellides Stockholmis ja Tallinnas.

Täiendav info:

Katarina Kimsen
1Office Eesti
Büroojuht
info@1office.ee
Tel: +372 631 1118